POLE ÕIGE rakendada tehnoloogiat, mis võib anda soovimatuid, tervisele kahjulikke aineid, enne kui riskifaktoreid pole hoolikalt uuritud.

POLE ÕIGE rakendada tehnoloogiat, mis võib mõjutada väliskeskkonda pöördumatult, enne kui pole tõestatud, et selle tehnoloogia tooted ei tekita olulist kahju väliskeskkonnale.

 POLE ÕIGE seada inimesi ja väliskeskkonda ka kõige väiksemasse ohtu, sest praegused insenergeneetilised tooted on väärtusetud või väikese väärtusega.

 POLE ÕIGE heaks kiita potentsiaalselt ohtliku tehnoloogia rakendamist tänapäeval tuginedes teaduslikult tõestamata arvamusele, et see tehnoloogia võiks anda kasulikke tooteid tulevikus.

SEEPÄRAST nõuame me ÜLEMAAILMSE MORATOORIUMI kehtestamist sellisele tootmisele, mis võimaldab insenergeneetiliselt muudetud organismide pääsemist väliskeskkonda ja insenergeneetiliselt muudetud toiduainete kasutamist seni, kuni kogutakse piisavalt teadmisi otsustamaks selle tehnoloogia kasutamise õigustatuse ning tervisele ja väliskeskkonnale ohutuse üle. See on äärmiselt oluline, sest on põhjust arvata, et geenitehnoloogiatooted võivad tõsiselt ohustada tervist ja väliskeskkonda.

 Ükski toiduaine, mis on seniajani insenergeneetiliselt toodetud, pole läbinud põhjalikku ohutuse kontrolli, seepärast tuleb need võimalikult kiiresti kõrvaldada. Kuni nende tootmine ja turustamine pole peatatud, nõuame me insenergeneetiliselt muudetud komponentidega toiduainete KOHUSTUSLIKKU TÄHISTAMIST.

 (Sama teksti ingliskeeles, kus lisaks on veel viited, võite Te leida URL-il http://www.psrast.org/decl.htm#scifacts)

1. INSENERGENEETIKA ERINEB OMA PÕHIOLEMUSELT SORDI- JA TÕUARETUSEST. Võõraste geenide kunstlik lisamine häirib tugevalt täpset geneetilist kontrolli normaalsetes rakkudes. Oma loomuselt erineb võõraste geenide lisamine täielikult emas- ja isasisendi kromosoomide kombineerumisest, mis leiab aset loomuliku ristamise tagajärjel.

 2. TÄNAPÄEVANE INSENERGENEETIKA ON TEHNILISELT ALGELINE, sest uue geeni lisamist pole võimalik juhtida. Seepärast pole võimalik ette ennustada lisatud geeni toimet. Isegi kui suudetakse määrata geeni asukoht peale ülekannet, on teadmised DNA-st liiga puudulikud selleks, et ette näha võimalikke tagajärgi.

 3. VÕÕRASTE GEENIDE KUNSTLIK LISAMINE VÕIB ETTENÄGEMATULT PÕHJUSTADA OHTLIKE AINETE TEKET. Halvemal juhul võivad need ained olla toksilised, tekitada allergiat või olla teistviisi tervisele kahjulikud. Teadmised nendest ohtudest on veel väga puudulikud.

 4. ÜKSKI OHUTUSE KONTROLLMEETOD POLE TÄIELIKULT USALDUSVÄÄRNE. Üle 10 protsendi uute ravimite tõsiseid kõrvaltoimeid pole olnud võimalik avastada, vaatamata rangele ohutuse kontrollile. Uute insenergeneetiliste toiduainete ohtlike omaduste arvestamata jätmise risk on arvatavasti tunduvalt suurem kui ravimitel.

 5. KÄESOLEVAD OHUTUSE KONTROLLI EESKIRJAD ON VÄGA PUUDULIKUD. Need on koostatud sõnaselgelt selliselt, et lihtsustada kinnitamise protseduure. Eeskirjad aktsepteerivad äärmiselt vähetundlikke ohutuse kontrollteste. Seepärast eksisteerib märkimisväärne oht, et tervisele kahjulikud toiduained pääsevad kontrollist märkamatult läbi.

 6. INSENERGENEETILISELT MUUDETUD TOIDUAINETEL, MIS ON SENINI VÄLJATÖÖTATUD, EI OLE INIMKONNALE MÄRKIMISVÄÄRSET TÄHTSUST. Need tooted teenivad eeskätt ainult ärihuve.

 7. TEADMISED INSENERGENEETILISELT MUUDETUD ORGANISMIDE TOIMEST KESKKONNALE ON ÜSNA PUUDULIKUD. Siiamaani pole tõestatud, et insenergeneetiliselt muudetud organismid ei kahjusta väliskeskkonda. Ökoloogid on ette ennustanud erinevaid võimalikke keskkonna komplikatsioone. Näiteks, on olemas palju võimalusi muudetud ning potentsiaalselt ohtlike geenide kontrollimatuks levikuks, kaasaarvatud geenide ülekandmine bakterite ning viirustega. Keskkonna komplikatsioone pole tõenäoliselt võimalik parandada, sest vallapäästetud geene ei saa tagasi võtta.

 8. VÕIVAD TEKKIDA UUED JA POTENTSIAALSELT OHTLIKUD VIIRUSED. Eksperimentaalselt on näidatud, et lisatud viiruse geenid võivad ühineda nakkuslike viiruste geenidega (nn rekombinatsioon). Sellised uued viirused võivad algsetest olla tunduvalt agressiivsemad. Viirused võivad saada ka vähem liigispetsiifilisteks. Näiteks, taimeviirused võivad muutuda ohtlikeks kasulikele putukatele, loomadele ja ka inimestele.

 9. TEADMISED PÄRILIKKUSEAINEST DNA-ST ON VÄGA PIIRATUD. On teada ainult umbes kolme protsendi DNA funktsioonist. On ohtlik käsitleda vähetuntud keerulisi süsteeme. Bioloogia-, ökoloogia- ja meditsiinialased ulatuslikud kogemused näitavad, et see võib põhjustada tõsiseid ettearvamatuid probleeme ja häireid.

 10. INSENERGENEETIKA EI AITA LAHENDADA NÄLJAPROBLEEMI MAAILMAS. Väide, et insenergeneetika võib oluliselt kaasa aidata näljaprobleemi vähendamisele maailmas, on teaduslikult tõestamata müüt.

 Liikmeks registreerimiseks ja üheaegselt deklaratsioonile alla kirjutamiseks minge URL-ile http://www.psrast.org/lmgreg.htm
(Nõuab ingliskeele teadmist)

 Ainult deklaratsioonile alla kirjutamiseks minge URL-ile http://www.flashbase.com/forms/signdecl (inglis keeles)

Selle deklaratsiooni levitamiseks eesi keeles, kandke üle selle uus koopia meie teadest URL-ilt http://www.psrast.org/ecpest.txt

E-maili aadress korrespondentsiks: http://www.psrast.org/infomail.htm